Uudised

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri (IRENA) aruande kohaselt võivad naatriumioonakud (SIB-id) pakkuda paljulubavat kulude vähendamise alternatiivi liitiumioonakudele (LIB-idele).

Agentuuri „Naatriumioonakud: tehnoloogia lühiülevaadeAruandes öeldakse, et SIB-ide argument tõusis esmakordselt esile 2021. aastal, kui liitiumkarbonaadi hinnad hakkasid hüppeliselt tõusma, kuid kuna liitiumi hinnad on sellest ajast alates langenud, jääb veel näha, kas SIB-idest saavad pikas perspektiivis LIB-idele odavam alternatiiv.

Aruandes lisatakse siiski, et SIB-idel võib siiski olla LIB-ide ees konkurentsieelis, kusjuures mõned tootjad eeldavad, et SIB-elementide hind langeb tootmise suurenemise korral 40 dollarini kWh kohta.

SIB-idel on LIB-ide ees potentsiaalne eelis naatriumi rohkuse ja kättesaadavuse tõttu, kuna see on liitiumist oluliselt odavam materjal. IRENA andmetel oli naatriumkarbonaadi hind aastatel 2020–2024 vahemikus 100–500 dollarit tonni kohta, samas kui liitiumkarbonaadi hind samal perioodil oli vahemikus 6000–83 000 dollarit tonni kohta.

Naatriumi on maakoores umbes 1000 korda rohkem kui liitiumi ja ookeanides umbes 60 000 korda rohkem, mistõttu IRENA arvab, et SIB-id võivad aidata leevendada tarneahela survet ja mitmekesistada akumaastikku, eriti elektriautode kasutuselevõtu kasvu ajal, mis eeldatavasti moodustab 2050. aastaks 90% maanteetranspordist.

Agentuur pakkus ka välja, et SIB-id võivad oma konstruktsioonis kasutada soodsamaid materjale, näiteks üldiselt odavamaid katoodmaterjale nagu mangaan ja raud, ning kasutada LIB-ides vaskkollektorite asemel alumiiniumkollektoreid.

Aruandes lisatakse, et SIB-idel on ka suurem kulude vähendamise potentsiaal kui LIB-idel, kuna tehnoloogia on seni alles lapsekingades. SIB-ide tootmisvõimsus peaks sel aastal ulatuma kuni 70 GWh-ni, mis on koondunud peamiselt Hiinasse ja kus domineerivad kihilised metalloksiidkatoodide keemiatooted.

Kuigi tootmisvõimsuse eeldatav kasv peaks kümnendi lõpuks 400 GWh-ni aastas jätkuma, juhib IRENA tähelepanu sellele, et SIB-ide tulevase turuosa osas on endiselt ebakindlust, kusjuures erinevate allikate nõudluse prognoosid jäävad kümnendi lõpuks vahemikku 50 GWh kuni 600 GWh aastas.

Lisaks elektriautodele väidab IRENA, et SIB-idel on suur potentsiaal statsionaarsetes ja suuremahulistes energiasalvestussüsteemides, kuna need pakuvad paljulubavaid ohutusfunktsioone, head jõudlust erinevates temperatuurides ja konkurentsivõimelist eluiga. SIB-idel võib ohutuse tõttu olla eriti oluline roll ka madala ja kõrge temperatuuriga keskkondades, kus nad suudavad LIB-idest paremaid tulemusi saavutada.

IRENA lisab, et kuigi SIB-ide potentsiaal on märkimisväärne, on tulevane võimsuse rakendamine endiselt ebaselge ning väljakutseteks on piisava nõudluse ja tugeva tarneahela tagamine. Agentuur rõhutab ka, et SIB-e ei tohiks vaadelda LIB-ide täieliku asendajana, vaid pigem täiendava tehnoloogiana, mis aitab leevendada mõningaid akude tarneahelaga seotud jätkusuutlikkuse ja kättesaadavusega seotud probleeme.

„SIB-ide pikaajaline edu sõltub tõenäoliselt mitmest tegurist, sealhulgas maksumusest ja materjalide kättesaadavusest,“ järeldab aruanne. „Liitiumi tarneahela kitsaskohad, liitiumi puudus või kõrgemad liitiumikulud tooksid tõenäoliselt kaasa SIB-ide suurema turuosa, samas kui LIB-ide edasine kulude vähendamine avaldaks tõenäoliselt negatiivset mõju SIB-ide nõudlusele.“